Inseneridel kuhjub tellimusi, kuid tegijaid napib

Ehistusuudised.ee avaldas intervjuu Reaalprojekt OÜ tegevjuhi Mikk Reieriga. Muu hulgas räägiti Reaalprojekti töölaual olevatest projektidest, arenguplaanidest lähiriikides, inseneritöö põnevatest tahkudest ja insenerihariduse väärtustamise vajadusest.  

Kuidas teie ettevõttel hetkel läheb? 

Praegu on tellimusi nii palju, et me ei jõua kõiki vastu võtta. Kuna projekteerime enamasti infrastruktuuri, siis on meie peamine tellija riik ja hetkeseisuga tellimuste hulk kasvab. Suurematest töödest lööme kaasa Rail Baltica hangetel ja oleme Ülemiste raudtee infrastruktuuri projektis peatöövõtjad. Teeksime rohkem, aga kõiki töid ei ole võimalik vastu võtta, sest tööjõudu on puudu. 

Mis takistab ettevõtte arengut? 

Peamine mure on selles, et tööjõudu ei jätku. Vajame igas valdkonnas uusi töötajaid, näiteks sildade, vesikanalite, teede, elektritöödele otsime pidevalt uusi projekteerijaid. Oleme muidugi leidnud ka, aga mitte piisavalt kiiresti. 

Kas inseneeria erialad on noorte hulgas populaarsemaks muutnud? 

Kahjuks ei ole, inseneeria erialadele ei tule piisavalt noori. Pigem minnakse õppima IT või majanduse erialasid. Vist arvatakse, et seal liigub rohkem raha, töö on lihtsam ning elu põnevam. 

Me ise toetame Tallinna Tehnikaülikoolis teedeinseneride õpetamist stipendiumiga. Ka riik peaks enam tegelema teavitustööga ja juba keskkoolis püüdma teha insenerieriala huvitavamaks. 

Näiteks kutsuma ettevõtetest esinejaid, kes räägiksid, milliseid võimalusi inseneritöö pakub ning seeläbi eriala põnevamaks teha. Praegu on vastupidi, et ettevõtted ise avaldavad soovi, et nad meelsasti tuleksid kooli ja räägiksid enda tööst. 

Kuidas väärtustada enam inseneri elukutset? 

Meedia kajastab pigem idufirmade tegemisi ja need tunduvad noortele atraktiivsed töökohad. See ongi vahva, et mõeldakse uusi asju välja, samas jääb kümnest ehk kaks iduettevõtet ellu ja laiema edu saavutavad mõned üksikud. Katsetamine on põnev, aga kindla leiva toob lauale insenerivaldkond. Insenere on vaja alati ja igal pool. 

Minu arvates on inseneritöö väga põnev, sest oleme pidevas arengus. Insener peab olema loomult innovaatiline ja uute lahenduste väljamõtleja. Arvuti ise ei suuda veel uusi asju välja nuputada, vaid teeb ainult neid tegevusi, mida kästakse. Avastamise ja mõtlemise pool on veel inseneride käes, arvuti aitab omalt poolt protsesse kiirendada. 

Samuti on inseneridel väga oluline välipraktika. Ainult teooriat õppides inseneriks ei saa, tähtis on ka ise objektidel kohal käia. Meil on meeskonnas tore traditsioon, et käime ühiselt enda tehtud objekte üle vaatamas ja analüüsime tööde plusse ja miinuseid. 

Mulle meeldibki enda töö juures eelkõige avastamine ja nuputamine. Iga uus projekt on eelmisest erinev ja annab midagi juurde. On uhke tunne, kui objekt valmis saab ja näed oma silmaga, et sellest tuli ilus ja võimas asi välja. 

Mis on teie ettevõtte edu taga? 

Pakume täislahendust alates uuringutest kuni peamiste valdkondade inseneritöödeni, mistõttu suudame kiiremini probleemidele reageerida ja paremini tööde kvaliteeti kontrollida. Saame enda jõududega kõigi oluliste töödega hakkama. 

Mille järgi uusi töid valite? 

Meid huvitavad suuremad ja erilisemad pakkumised. Näiteks jätkame Rail Baltica ja eritasandiliste maanteede projekteerimist. Huvitav oli IKEA projekt, mille välisosa on meie tehtud. IKEA kaubamärk on eestlase silmis olulise tähtsuga ning meile oli põnev ja tähtis selles kaasa lüüa. Eriti keeruline see töö ei olnud, pigem pakkus Eesti oludes väljakutset oma mastaapsuse ja töötempoga. 

Uutest suurematest töödest on teostamisel Haapsalu raudtee ning huvitav projekt on Sindi uus sild üle Pärnu jõe. 

Mis tekitab insenerivaldkonnas hetkel probleeme? 

Riigihangete puhul on ainus kriteerium kõige madalam pakkumine, mis ei ole inseneri jaoks õige lähenemine. Ei ole võimalik ette ennustada, kui palju aega kulub mõne asja väljamõtlemisele ning alati ei tea, mille kõigega peab projekteerimise käigus arvestama. Tegemist on natuke õnnemänguga, kord pakud vähem, kord rohkem. Sellistel alustel riigihanget korraldada ei ole minu arvates õige. 

Insenerialal on tunda palgasurvet ja monopoolsed tarkvaratootjad kangutavad hindasid pigem ülespoole. Projekteerimises on ainult kaks konkureerivat tarkvaratootjat. Eestis kasutab enamus ettevõtteid Autodesk programme, kes dikteerib monopoolses seisundis hindasid. 

Lisaks on suurte hangete võitmiseks vaja suurt rahvusvahelist meeskonda. Näiteks Rail Baltica hangetel ei oleks Reaalprojekt üksinda suutnud kvalifikatsiooninõudeid täita. Meil ei ole veel olnud sellist kogemust, et üksinda pakkumist võita. 

Kuhu plaanite areneda? 

Meie eesmärk on areneda Eestist välja, sest siinne turg on väga väike. Selleks oleme asutanud tütarettevõtted Rootsis, Lätis ja Leedus. 

Rootsi turul on mastaabid palju suuremad, kuid ollakse meiega sarnases olukorras – insenere on puudu ja tööd on rohkem kui teha jõuab. Samas on rootslastel on väga tugev rahvuse tunnetus ja eestlasena ei ole lihtne sinna turule sisse trügia. Kuigi meie inseneride tase on kõrge. Nii olemegi Rootsis teinud tütarettevõtte, sest suhelda tahetakse eelõige kohaliku juhiga. Eesti turg on oma avatuses enamustest välisriikidest eespool. 

Viide: Intervjuu ilmus 7. mail Ehitusuudised.ee lehel .