Eesmärgiks on taastada Haapsalu-Tallinn raudteeliin projektkiirusele 160 km/h ja kaubarongidele 80 km/h. Selleks on Reaalprojekt OÜ ja EstConsult Rail OÜ koostöös valminud Risti – Ellamaa ja Ellamaa – Turba lõikude projekteerimistööd. Uue raudtee rajamine toimub valdavas osas olemasolevale Ellamaa-Turba raudtee mulde asukohale. Raudteetrass on kavandatud nii reisijatevedu kui kaubavedu võimaldava raudteena.
Projekti raames on kavandatud raudtee ooteplatvormid koos valgustatud parklatega Ristile ja Ellamaale. Lisaks Ellamaa raudteeviadukt üle maantee nr 9 ja 6 terasest truupi.
Ellamaa raudteepeatus
Ellamaa raudtee viadukt
Ellamaa – Turba raudtee lõigu pikkus on 9,6 km, sealhulgas 5 ülekäigukohta ( Vana-Jaamahoone, Risti-Kuijõe, Risti raudteepeatus, Ellamaa raudteepeatus ja Sealõpe).
Risti raudteepeatus
Risti – Ellamaa raudtee lõigu pikkus on 5,1 km, sealhulgas 3 reguleeritud ülesõidukohta ( Risti, Lepaste ja Turba). Lisaks on valgustatud jalakäijate ülekäik ( Turba ülekäik).
Projekteeritud tööde alusel on välja kuulutatud “Risti-Turba raudtee ehitustööd” hange.
Valminud on kogu raudtee pikkuses video, mis on näha siin:
Reaalprojekti 2021 aasta kokkuvõte
Nii nagu tavaks on saanud, võtsime aasta kokku traditsioonilisel aasta koosolekul ja kvaliteedipäeval, mis sel korral toimus Viljandis Pärimusmuusika Aidas. Tunnustasime parimaid ja võtsime aasta kokku.
Sõltumata ülemaailmsest Covid-19 pandeemiast kujunes meie jaoks aasta 2021 väga töiseks ja edukaks aastaks. Käibe poolest ületasime 7 miljoni euro piiri. Väga hea meel on tõdeda, et käibe kasvu panustas nii Eestis tehtavad projekteerimistööd, kui ka meie välismaised tütarettevõtted.
Samuti jääb eelmisesse aastasse uude ja kaasaegsesse kontorisse kolimine. Meie jaoks on oluline, et saame oma inimestele pakkuda parimaid kaasaegseid kontoritingimusi.
Reaalprojekti peakontor
Reaalprojekt Eestis.
Projekteerimisvaldkonnas võib öelda, et aasta möödus valdavalt raudteega seotud objekte lahendades. Tähtsaimateks olid loomulikult Rail Baltica-ga seotud infrastruktuuriprojektid. Samaaegselt Rail Balticaga koostasime Haapsalu raudtee taastamiseks Ellamaa – Turba lõigu ehitusprojekti ning Rapla – Lelle kiirema raudteeühenduse tagamiseks raudtee rekonstrueerimisprojekti.
Eesti mõistes märkimisväärsetest objektidest koostasime Tallinna väikese ringtee projekti, mis tõenäoliselt oli üks keerulisemaid 2021 aasta teeprojekte Eestis. Kaubanduse suunalt andsime oma panuse IKEA kaubamaja avamisele Eestis teede ja platside projektide koostamisega. Kohaliku omavalitsuse tasandilt saame välja meie projekti järgi valminud Uue tänava Viljandis.
Reaalprojekti objekti ringreis 2021 – Tartu mnt (Võõbu-Mäo)
Rapla – Lelle raudteelõigu kapitaalremondi projekteerimine
Rail Baltica Ülemiste veeremidepoo projekt
Riigitee nr 6 Valga – Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linnalõigu projekt
Uue tänava rekonstrueerimisprojekt Viljandis.
Endla tn raudteealuste käigutunnelite projekt
Ikea kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja platside projekt.
Geodeesia osakonna aasta möödus Eesti infrastuktuuri parendamise ja kogukondade heaolu tõstmise tähe all. Teostasime geodeetilist mõõdistust erinevate raudteelõikude rekonstueerimiseks, kokku 64km ulatuses. Lisaks jätkus Rail Balticu trassikoridori mõõdistamine. Valmisid mitmed alusplaanid riigimaanteede rekonstrueerimiseks. Pikim neist 7,3 km pikkune lõik Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia teel. Jätkus aasta varem alanud Eesti kagupiiri ehitusmahtude arvutamine ning algas Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehituse teenindamine. Valmis Tallinn – Narva tee ja Sillamäe – Viivikonna tee viadukt ja 5,4 km pikkune Kõrve – Toila tee. Lisaks valmisid meie abiga koolistaadionid üle Eesti ning tolmuvaba katte sai mitukümmend kilomeetrit kohalikke teid.
Geoloogia osakonna 2021 aasta töödest suurim maht tuli raudteega seotud pinnaseuuringutest. Jätkusid 2019 aastal alustatud uuringud Rail Balticu Harju ja Raplamaa lõikudel ning lisaks teostasime pinnaseuuringud Risti-Ellamaa ja Rapla-Lelle raudteelõikude projekteerimiseks ning eeluuringuid ka ida- ja kagusuunaliste raudteede elektrifitseerimiseks. Raudteedega seotud uuringud moodustasid ca pool geoloogia osakonna käibest.
Palju pinnaseuuringuid (üle 50 uuringu) tegime teistele taristu prokjekteerimise ettevõtetele. Meie olulisemad tellijad olid Roadplan, Infragate Eesti, Selektor Projekt, Tinter Projekt ja Keskkonnaprojekt. Suur tänu meid usaldamast!
Suurimaks väljakutseks 2021 aastal oli töötajate haigestumisega kaasnevate probleemide lahendamine. Haiguse tõttu kaotasime ligi 10% oma tööjõu ressurssist. Suutsime siiski kolleegide ühise pingutuse tulemusena sellega rahuldavalt hakkama saada ja meie tellijad said oma tööd kätte kokkulepitud tähtaegadel ja meie aasta lõpetatud kasumlikult
Välisturgudel kujunes 2021 märkimisväärseks aastaks.
Aasta algul asus Leedu tütarettevõtte juhina ametisse uus ja tegus juht Rytis Batavičius, kelle eestvedamisel avati kaks uut kontorit. Nüüd on meil Leedus kokku kolm kontorit Vilniuses, Kaunases ja Telšiai’s.
Märtsi alguses oli meie jaoks järjekordne suur verstapost. Lõime tütarettevõtte Reaalprojekt AB ning alustasime töid Rootsis. Ettevalmistused Rootsis tööde alustamiseks võttis aega peaaegu kaks aastat ning suurimaks väljakutseks oli õigete inimeste leidmine. Täna saame uhkusega öelda, et meiega on liitunud kolm suurepärast inseneri – Björn Auvinen, Dan Olsson ja Tobias Johansson. Esimene aasta kujunes edukaks. Meil oli juba esimesest päevast Rootsi turul olemas töö ning aasta lõpuks sõlmisime esimese suurema lepingu Skanska Sverige AB.
Lätis on meil kaks ettevõtet: SIA Latvijasmenieks.lv (eesti keeli läti mõõtja) ja 2020ndal aastal asutatud projekteerimisettevõte SIA Realprojekts. Eriti uhked oleme projekteerimisettevõtte üle, kus meie inimeste arv kasvas kolmelt seitsmele, käive aga enam kui kuus korda 280 tuh euroni. Lisaks kiirele ettevõtte kasvule veab ettevõtte juht Māris Labsvīrs eest ka teeprojekteerimise arengut Lätis.
2021 oli meie jaoks välisturgudel suure kasvu aasta. Rahvusvaheline projekteerimismeeskond kasvas seitsmelt insenerilt üheksateistkümnele. Käive aga 2,2 miljoni euroni.
… Ja loomulikult teeme seda kõike ühtse meeskonnana
Reaalprojekti välisgrupi teambuilding september 2021
Sel aastal soovime kindlustada oma positsiooni välisturgudel, kasvatada veelgi oma meeskondi ja ehk õnnestub sel aastal sõltumata koroona tingimustest näost näkku kohtuda veelgi suuremas ringis. Ootame rahvusvahelisi suvepäevi 😀
Aasta koosolek lõppes parimate tunnustamisega. Andsime esmakordselt välja ka rändkarika AKU (Aasta Kvaliteedi Upitaja), kelleks sai kolleegide poolt valitud Leivi Arumäe.
Reaalprojekti AKU laureaat 2021 Leivi Arumäe
Iga aastaselt jagatakse Peep Sürje stipendiumeid teedeehituse ja geodeesia üliõpilastele
Noored – on aeg valida eriala!
Õppige teedeehitust ja geodeesiat TalTechis.
Reaalprojekt OÜ ootab väga noori huvilisi insenere oma meeskonda ja on osaline Peep Sürje fondi toetamisel.
Peep Sürje nimelise teedeehituse ja geodeesia fondi eesmärk on luua üliõpilastele paremad võimalused keskendumaks õpingutele, et tagada eriala kestlik areng.
Lõppesid Endla tänava kergliiklustunnelite projekteerimistööd
Endla tänaval paikneva Kristiine raudteeviadukti külgedele kavandatavate kergliiklustunnelite projektlahendusega on loodud jalakäijatele ja kergliiklejatele ohutu läbipääs Tallinna kesklinna piiril kulgevast raudteetammist maapinna tasandile rajatavate tunnelite kaudu. Tunnelid paiknevad olemasolevate kergliiklusteede ning ülekäiguradade sihis ning tagavad seeläbi ühenduse olemasoleva Tallinna kergliiklusteede võrgustikuga. Tunnelid on projekteeritud olemasoleva raudteeviadukti konstruktsioonide kõrvale.
Projekteerimisel on arvestatud, et tunnelid oleksid võimalikult avarad. Tunnelid on 6 meetri laiused ning neid läbivate kergliiklusteede laius on 5 meetrit. Tunnelist väljudes on teede katted viidud kokku olemasolevate 3 meetri laiuste kergliiklusteedega. Endla tänavast põhja poole jääva tunneli pikkus on 22,8 meetrit. Tänavast lõuna poole jääv tunnel on 24 meetri pikkune, kuna paikneb raudteetammi suhtes nurga all.
Tunnelitesse paigaldatakse modernne kujundusvalgustus, mis muudab tunneli samaaegselt ohutuks ja ka elavaks, pakkudes ruumilisust, mängulisust ja efektsust. Valgustus on lahendatud klaasseina taha paigaldatavate hooldevabade pixel juhitavate LED fullcolor valgustitega.
Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Teostamise aeg: juuli 2020 – detsember 2021
Asukoht: Tallinna linn, Endla tänava raudteeviadukt.
Valminud on Rail Baltica veeremidepoo eelprojekt, millest saab Rail Baltica suurim veeremi hoolduskeskus
Veeremidepood projekteerivad Reaalprojekt OÜ ja NORD PROJEKT AS.
Veeremidepoo ehitatakse Tallinna linna ja Rae valla piirile. Depoos hakkab toimuma esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on Rail Baltica Ülemiste reisiterminal, kuid hoolduskeskus peab omama valmisolekut pakkuma hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Baltica 1435mm rööpmelaiusel liikuvale rongipargile. Depoo peab võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist. Hoonestuse koosseisus teostatakse ka liiklusjuhtimiskeskuse, administratiivhoone ning depoo teenindamiseks vajalike ladude, tehnoruumide, pesula jmt projekteerimine. Reisiveeremi hoolduseks ja remondiks mõeldud depoosse mahub samal ajahetkel 7 rongikoosseisu, Rail Baltica opereerimisplaani järgi hakkab taristul liikuma 26 kiirrongi ja 16 regionaalrongi. Veeremidepoo hakkab valmimisel andma tööd 60-120 inimesele.
Projekteerimistööd lõppevad 2022. aasta sügisel.
Veeremidepoo projekteerimistööde maksumuseks on 1,86 (+km) miljonit eurot.
Veeremidepoost valminud eskiislahenduse põhjal koostatud 3D visualiseeringut vaata siin.
Valminud on Topi-Saue ühendustee
Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Topi-Saue ühendustee projekti alusel teostatud ehitustööd on valminud november 2021 a.
Projekti eesmärgiks oli Topi-Saue ühendustee kavandamine lõigus Kuuseheki tänav kuni Gate Tallinn arendus. Projekti raames kavandati 1,9 km sõiduteed; 1,9 km jalgratta- ja jalgteed; Vääna jõe raudbetoonsild ning Kuuseheki tänava ringristmik.
Rajatud uus ühendustee on otseühendus Saue linna ja Topi ristmiku vahel, mis ühtlasi vähendab liikluskoormust Tallinna ringtee ning Tõkke ja Vana-Keila maantee liiklussõlmedes.
Reaalprojekt OÜ koostas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel 2020. aastal insenertehnilise projekti Tallinna linnas asuva J.Poska tänava ca 750 m tänavalõigu rekonstrueerimistööde teostamiseks. Tööde mahtu kuulus ka tehnovõrkude ühendamisega seonduvalt 80-meetrine Vesivärava tänava lõik Gonsiori tn ja J.Poska tn vahel ning sademevee kollektori rajamine Narva maantee ja Reidi tee vahelisel lõigul.
J.Poska tänav asub Tallinna miljööväärtuslikus piirkonnas, mille tõttu oli tänavaruumi lahenduse kavandamisel oluline arvestada nii kõigi liiklejate vajaduste, piirkonna elanike ootuste kui ka ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisega. Ühe huvitavama näitena ajalooväärtuste säilitamisest võiks esile tuua tänaval paikneva 1928-1929 aastatest pärineva tänavavalgustuse kandeposti, mida rekonstrueeritud tänaval enam otseselt vaja ei olnud, kuid mis rekonstrueerimistööde käigus siiski olulise linnaruumi elemendina väärikalt eksponeeritud sai. Tänavale istutati läänepärnad, hobukastanid ja pooppuud, mis pakuvad jalutajaile silmailu ja hoiavad ka linnaõhu puhtamana.
Piirkonnale sobivalt kavandati sillutiskiviga kaetud jalgteed mõlemale poole tänavat, teede ääres on kuus pingi ja prügikastiga varustatud puhkekohta. Filtri tee ja Kadrioru rattateede ühendamiseks rajati kahesuunaline jalgrattatee paarisnumbritega hoonete poolsele teeküljele ning see eraldati sõiduteest äärekiviga.
Liikluskorraldus Poska tänaval jäi varasemaga võrreldes enamasti samaks – autoliiklus on jätkuvalt ühesuunaline ja suurim lubatud piirkiirus endiselt 30 km/h. Parkimiskorraldust muudeti korrapärasemaks ja arusaadavamaks. Liikluse rahustamiseks rajati ristumised Vesivärava, F. J. Wiedemanni ja L. Koidula tänavaga tõstetud ristmikena ning sõiduteele ehitati välja kaks täiendavat teekünnist.
Koostatud projekti alusel rekonstrueeriti ka kõik tehnovõrgud ja tänavavalgustus ning rajati uus sadeveekollektor, millega loodi eeldus ka teiste piirkonna tänavate järk-järguliseks rekonstrueerimiseks.
J. Poska tänava rekonstrueerimistööd on lõppenud ning tänav on liiklemiseks avatud. Remondi tulemusena sai tänav täiesti uue ilme ja liiklustingimused paranesid märgatavalt.
J. Poska tänava rekonstrueerimistöid teostas OÜ RTS Infraehitus.
Valmisid Majaka asumit ja Kadriorgu ühendava kergliiklussilla ehitustööd
Reaalprojekt OÜ poolt koostatud insenertehnilise projekti alusel alustati Filtri teed Kadrioru ja Ülemiste ühisterminaliga ühendava kergliiklustee teise etapi ehitustöödega 2021. aasta veebruaris. Tööde käigus rajati Eestis esmakordse lahendusena kaheosaline kergliiklustee sild koos vaateplatvormiga. Sild ühendab omavahel Majaka asumit ja Kadriorgu.
Projekti eesmärgiks oli luua Tallinna linna elanikele ja külastajatele senisest oluliselt paremad tingimused linnaosade vaheliseks kergliikluseks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tellis projektis ette nähtud ehitustööd kahes etapis. Projekti esimeses etapis ehitati 2020. aastal välja enam kui kahe kilomeetri pikkune kergliiklustee Filtri tee ja Kadrioru vahel ning teises etapis 200-meetrine teelõik Gonsiori ja Majaka tänavate ühendamiseks koos kaheosalise kergliiklussilla ja vaateplatvormiga.
Rajatav sild võimaldab sujuva ülemineku Majaka tänava kergliiklusteelt Filtri tee, Gonsiori ja Poska tänavate suunas kulgevatele kergliiklusteedele. Suuremas pildis hakkab sild ühendama omavahel Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna kergliiklusteede võrgustikku.
Kergliiklustee ehitustööd teostas TREF Nord AS.
Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“.
Objekti avamine toimus 15.10.2021 kell 10.00
UUS KONTOR
Reaalprojekti meeskonnal on rõõm teatada, et oleme kolinud uude õdusasse kontorisse Manta Majas, III korrusel, aadressil Vabaduse pst 174B,Tallinn., 10917.
Olete kõik oodatud meid külastama.
Tulemusrikast koostööd soovides ka uues kontoris
Reaalprojekt OÜ
REAALPROJEKT OÜ 20 aastat
20 aastat kasvu: üle tuhande projekti ja 120 meeskonnaliiget neljas riigis
Kahekümnendat tegevusaastat tähistav Reaalprojekt pakub taristute projekteerimise täisteenust ning on aja jooksul aidanud ellu viia üle 1000 erineva projekti. Ettevõte on kasvanud üheks suurimaks projekteerimisteenuse pakkujaks Eestis ning on asutanud tütarettevõtted Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis.
20 sünnipäeva tähistamise eel vestlesime ettevõtte asutajate ja juhtide – Miku ja Guidoga Reaalprojekti tekkest, käekäigust ning tulevikusuundadest.
Kuidas Reaalprojekt alguse sai?
Reaalprojekti eellugu sai alguse 25 aastat tagasi kui 1996. aastal kohtusid ehitusettevõttes TREV-2 kaks teedeehitajat – noor projektijuht Mikk Reier ja tema objektile lisandunud noor insener Guido Laagus. Noored insenerid sisustasid talvel oma aega lisaks AutoCadis teemärkide joonistamisele ka tulevikuplaanide tegemisega. Miku ja Guido selge huvi oli teedeehitus ning 1996. aastal loodi nende eestvedamisel TREV-2 projektgrupp ja 1998.a. projekteerimisettevõte Teedeekspert. TREV-2 keskendus oma tegevuses peamiselt ehitusele, ent Mikk, Guido ning koos nendega Raul Binsol (kahjuks tänaseks manalateele läinud) usaldasid oma kirge, haridust ja ärivaistu ning otsustasid hakata iseenda tööandjaks. 2001. aastal asutati ühiselt Reaalprojekt OÜ.
Mikk ja Guido räägivad elavalt, et üheks esimeseks väljakutseks osutus ettevõttele nime leidmine. Nime otsiti pikalt, ent kõigile kolmele meeldivat ideaalversiooni ei tekkinud ja sõelale jäi Miku ettepanek, Reaalprojekt – teeme reaalseid, elluviidavaid projekte. Nii, reaalseid projekte tehes, on järjepidevalt kasvades ühiselt tegutsetud juba 20 aastat.
Üle 1000 projekti ja Eesti suurim raudteeprojekteerija
Reaalprojekti tegevust reguleerib küllaltki keeruline turg, ent ettevõttest on 20 aastaga saanud Eesti suurim infrastruktuuri konsultatsiooni ettevõte. 2020. aastal ulatus ettevõtte käibemaht 5,5 miljoni euroni.
Töid valides huvitavad Reaalprojekti suuremad ja erilisemad tööd. Olulise tähisena saab välja tuua aasta 2013, mil alguse said raudteeprojektid. Nimelt oli Reaalprojekt ainuke Eesti ettevõte, kes julges vastu võtta väljakutse ning tegi koos Hendrikson & Ko OÜ-ga ning rahvusvahelise meeskonnaga pakkumise Rail Baltic 1435 raudtee projekteerimise hankes osalemiseks. Tänaseks on suur osa ettevõtte tööst juba 8 aastat seotud mastaapse projektiga, mille tellimused annavad enam kui 40% firma kogukäibest. Reaalprojektist on saanud Eesti suurim raudteeprojekteerija.
Reaalprojekt osaleb aktiivselt Rail Baltica põhiprojektis kogu Eesti ulatuses ning portfelli on kogunenud väga esinduslikud raudteeprojektid. Nimelt ollakse Rail Baltica esindusvärava ehk Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projekti peatöövõtja. Meil on töös Ülemistel paikneva Rail Baltica ühe olulisema ja suurima veeremidepoo projekt.
Suuri Rail Baltica’ga seotult on tehtud veel: Tallinna ringraudtee eskiis-, Muuga sadama raudteejaama kontseptsioon-, Ülemiste terminal, Pärnu kaubaterminali ja Soodevahe raudteeinfra depoo kontseptsioonid.
Lisaks Rail Balticale on aja jooksul projekteeritud üle 1000 objekti. Neist paljud suured ja kogu Eestile olulised. Näiteks vast valminud Tallinn-Tartu maantee neljarealine lõik, Jänese raudteesild või veel praegugi ehituses olev Võõbu-Mäo neljarealine lõik, Poska tn rekonstrueerimine ja Ikea kaubanduskeskus.
Uutest suurematest võib eraldi välja tuua väga põneva projektina töös oleva nn. Tallinna väikese ringtee koos Tallinna lennuvälja alla tunneli projekteerimisega. Huvitava projektina on käsil ka Sindi uus sild üle Pärnu jõe või näiteks ajaloolise Tallinn-Haapsalu raudteeühenduse taastamise projekteerimisel Risti-Turba lõigul ning Rapla-Lelle raudteelõigu kapitaalremondi projekteerimisel.
Mis on ettevõtte edu taga?
Edu taga on meeskond ning nagu linnapeal räägitakse, on Reaalprojekt üks pere. Me hoiame kokku ning toetame üksteist ka väljaspool töökeskkonda. Kuulujutte kinnitab asjaolu, et Eesti tiimiliikmetest peaaegu pooled on töötanud ettevõttes juba üle 10 aasta. Samas on meeskonda alati oodatud uued tulijad, kes oma oskuste ning värskete ideedega ettevõtte kasvus olulist rolli mängivad.
Üheskoos tehtud pingutuste tulemusel on ettevõte kasvanud ja laienenud. Järkjärgult ja eduka arengu tulemusel on portfelli lisandunud ka uusi teenuseid. Tänaseks oleme kasvanud Eesti suurimaks projekteerimisettevõtteks ning laieneme jõudsalt ka välisturgudel.
Mida suuremaks kasvab ettevõte, seda rohkem on vaja panustada toetavate süsteemide arengusse. Samuti on edu taga igapäevaneõpe, ajaga kaasas käimine ja turul innovaatiliste lahenduste pakkumine. Möödunud 25 aastaga on projekteerimine kolinud paberilt arvutisse. Täna oleme olukorras, kus 2D projekteerimine on asendumas infraBIM projekteerimisega ja ka siin oleme Eestis eestvedajaks. Lisaks meeskonnale on ettevõtte edu taga ka omanike visioon teha, kasvada ja areneda.
Areng välisturgudele
Kuigi Eest turul tööd ning tellimusi jätkub, on siinne turg väike ja hüplik. Peamine turukasv tuleb välisturgudelt, mistõttu on Reaalprojekt arenemas Eestist välja.
Ettevõtte rahvusvahelistumine sai alguse juba 2011. aastal, mil osteti Läti geodeesia ettevõte Latvijasmernieks.lv ning 2016. aastal asutati Leedu tütarettevõte.
2018. aastal sai alguse Reaalprojekti sisuline restruktureerimine ning senisest suurem keskendumine välisturgudele. Meeskonda kaasati mitmeid uusi noori teotahtelisi liikmeid, kelle tegevus näitab juba tänaseks tulemusi: Läti ja Leedu ettevõtted restruktureeriti, 2020. aastal avati Läti ning 2021. aastal Rootsi tütarettevõtte.
Tänaseks kuuluvad gruppi: SIA Latvijasmernieks.lv (LV), SIA Realprojekts (LV), Realprojektas UAB (LT), Reaalprojekt AB (SWE), ning OÜ G.E.O. Grupp. Kontsern annab tööd rohkem kui 120 inimesele.
Kuhu edasi?
20 aastaga on Reaalprojekt Eestis saavutanud liidripositsiooni ning siinne turg on kitsaks jäänud. Hetkel oleme sisenemas Rootsi turule, kus mastaabid on palju suuremad – turu investeeringute maht pea 100 korda suurem kui Eesti turul, kuid ollakse meiega sarnases olukorras – insenere on puudu ja tööd on rohkem kui teha jõuab.
Näeme, et projekteerimise tulevik seisneb rahvusvahelistes digitaalsetes meeskondades ning edu võti on innovatsioon ja koostöö.
Kuidas Reaalprojekt sünnipäeva tähistab?
Peamiselt täname sünnipäeval oma töötajaid ning veedame ühiselt mõnusa päeva. Peale pikka kodukontorite aega on taaskohtumine eriti oluline.
Edukat uut kümnendit kogu Reaalprojekti meeskonnale!
Rapla-Lelle teelõik on uuenemas
Rapla-Lelle raudteelõik on uuenemas
20.07.2021
Reaalprojekt OÜ sõlmis Edelaraudtee AS-ga lepingu Rapla-Lelle raudteelõigu kapitaalremondi projekteerimiseks. Lepingu maksumus on 399 600 eurot. Projekteerimistööd valmivad Reaalprojekt OÜ ja Estconsult Rail OÜ koostöös.
Planeeritava kapitaalremondi eesmärgiks on rekonstrueerida 20 kilomeetrit raudteed nii, et edaspidi saaksid rongid seal liikuda sõidukiirusega kuni 160km/h. Töö käigus projekteeritakse uued lahendused alustades raudtee alusehitisest, pealisehitisest ja geomeetriast, uuendatakse kõik sillad ja truubid. Lisaks lahendatakse projektiga kõik Rapla-Lelle raudteelõigule jäävad ületuskohad ning projekteeritakse uued ooteplatvormid.
Projekteerimistööde tähtaeg on kevad 2022. Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis loodab Edelaraudtee Rapla-Lelle lõigu kapitaalremondi lõpetada 2023. aastal.
Algatati Tallinna väikese ringtee keskkonnamõju arutelu
Reaalprojekt OÜ projekteerib Riigitee nr 96 Tallinn- Peetri alevik- Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti.
Projekti eesmärgiks on Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linnas Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes, jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu maantee linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda.
