AS Merko Ehitus Eesti ja GRK Infra AS ning Reaalprojekt OÜ sõlmisid 18.06.2021 Eesti Vabariigi kagupiiri taristu rajamise teise ehitusetapi projekteerimislepingu. Lepingu sisuks on koostada tööde tellija etteantud põhiprojekti põhjal ning tellija tehnilistes tingimustes toodud nõuete alusel tööprojekt. Tööprojekt on vaja koostada selliselt, et oleks tagatud projekti eesmärk, milleks on Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone valvamise võimekuse tagamine ööpäevaringselt.
Projekteerimistööd hõlmavad riigipiiri neljandat kuni kuuendat lõiku.
Ehitatav piirilõik algab Tserebi külas Vanigõjärve lõunakaldal ja lõpeb Võmmorski külas. Teise etapi käigus ehitatakse piiritaristut 34,7 kilomeetrisel lõigul Võrumaal. Kagupiiri teise etapi ehitustööde lepinguline maksumus ilma käibemaksuta on 15,8 miljonit eurot.
Riigipiiri II etapi ehitustööde periood on 46 kuud.
Kagupiiri esimese lõigu taristu ehitus lõikudes 1-3 algas möödunud aasta suvel, kokku 23,5 kilomeetrisel lõigul alates Eesti-Vene-Läti piiri kokkupuutepunktist kuni Luhamaa piiripunktini.
Kokku on 135 kilomeetri pikkusel maismaapiiril 11 lõiku.
Rail Balticu ühte olulisemat ja suurimat veeremidepood, mis ehitatakse Tallinna linna ja Rae valla piirile, projekteerivad OÜ Reaalprojekt ja NORD PROJEKT OÜ. Veeremidepoost on valminud eskiisprojekt ning koostatud 3D visualiseering.
Veeremidepoos hakkab toimuma esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on Rail Balticu Ülemiste ühisterminal. Depoo peab omama valmisolekut pakkuda hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Balticu 1435mm rööpmelaiusel liikuvale rongipargile, võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist. Reisiveeremi hoolduseks ja remondiks mõeldud depoosse mahub samal ajahetkel seitse rongikoosseisu, Rail Balticu opereerimisplaani järgi hakkab taristul liikuma 26 kiirrongi ja 16 regionaalrongi.
Depoo projekteeritakse mitmes etapis ning ehitustööde alguseks on kavandatud 2022. aasta esimene poolaasta. Projekteerimise esimene etapp algas detsembris 2020 ning selle käigus teostati vajalikud eeluuringud ja koostati eskiisprojekt. Eskiisprojekt võeti tellija poolt vastu 01.06.2021.
Rail Baltic raudteeühendus hakkab liitma Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga.
Vaata Rail Balticu Ülemiste veeremi kohta lisainfot siin.
Veeremidepoost valminud eskiislahenduse põhjal koostatud 3D visualiseeringut vaata siin.
Inseneridel kuhjub tellimusi, kuid tegijaid napib
Ehistusuudised.ee avaldas intervjuu Reaalprojekt OÜ tegevjuhi Mikk Reieriga. Muu hulgas räägiti Reaalprojekti töölaual olevatest projektidest, arenguplaanidest lähiriikides, inseneritöö põnevatest tahkudest ja insenerihariduse väärtustamise vajadusest.
Kuidas teie ettevõttel hetkel läheb?
Praegu on tellimusi nii palju, et me ei jõua kõiki vastu võtta. Kuna projekteerime enamasti infrastruktuuri, siis on meie peamine tellija riik ja hetkeseisuga tellimuste hulk kasvab. Suurematest töödest lööme kaasa Rail Baltica hangetel ja oleme Ülemiste raudtee infrastruktuuri projektis peatöövõtjad. Teeksime rohkem, aga kõiki töid ei ole võimalik vastu võtta, sest tööjõudu on puudu.
Mis takistab ettevõtte arengut?
Peamine mure on selles, et tööjõudu ei jätku. Vajame igas valdkonnas uusi töötajaid, näiteks sildade, vesikanalite, teede, elektritöödele otsime pidevalt uusi projekteerijaid. Oleme muidugi leidnud ka, aga mitte piisavalt kiiresti.
Kas inseneeria erialad on noorte hulgas populaarsemaks muutnud?
Kahjuks ei ole, inseneeria erialadele ei tule piisavalt noori. Pigem minnakse õppima IT või majanduse erialasid. Vist arvatakse, et seal liigub rohkem raha, töö on lihtsam ning elu põnevam.
Me ise toetame Tallinna Tehnikaülikoolis teedeinseneride õpetamist stipendiumiga. Ka riik peaks enam tegelema teavitustööga ja juba keskkoolis püüdma teha insenerieriala huvitavamaks.
Näiteks kutsuma ettevõtetest esinejaid, kes räägiksid, milliseid võimalusi inseneritöö pakub ning seeläbi eriala põnevamaks teha. Praegu on vastupidi, et ettevõtted ise avaldavad soovi, et nad meelsasti tuleksid kooli ja räägiksid enda tööst.
Kuidas väärtustada enam inseneri elukutset?
Meedia kajastab pigem idufirmade tegemisi ja need tunduvad noortele atraktiivsed töökohad. See ongi vahva, et mõeldakse uusi asju välja, samas jääb kümnest ehk kaks iduettevõtet ellu ja laiema edu saavutavad mõned üksikud. Katsetamine on põnev, aga kindla leiva toob lauale insenerivaldkond. Insenere on vaja alati ja igal pool.
Minu arvates on inseneritöö väga põnev, sest oleme pidevas arengus. Insener peab olema loomult innovaatiline ja uute lahenduste väljamõtleja. Arvuti ise ei suuda veel uusi asju välja nuputada, vaid teeb ainult neid tegevusi, mida kästakse. Avastamise ja mõtlemise pool on veel inseneride käes, arvuti aitab omalt poolt protsesse kiirendada.
Samuti on inseneridel väga oluline välipraktika. Ainult teooriat õppides inseneriks ei saa, tähtis on ka ise objektidel kohal käia. Meil on meeskonnas tore traditsioon, et käime ühiselt enda tehtud objekte üle vaatamas ja analüüsime tööde plusse ja miinuseid.
Mulle meeldibki enda töö juures eelkõige avastamine ja nuputamine. Iga uus projekt on eelmisest erinev ja annab midagi juurde. On uhke tunne, kui objekt valmis saab ja näed oma silmaga, et sellest tuli ilus ja võimas asi välja.
Mis on teie ettevõtte edu taga?
Pakume täislahendust alates uuringutest kuni peamiste valdkondade inseneritöödeni, mistõttu suudame kiiremini probleemidele reageerida ja paremini tööde kvaliteeti kontrollida. Saame enda jõududega kõigi oluliste töödega hakkama.
Mille järgi uusi töid valite?
Meid huvitavad suuremad ja erilisemad pakkumised. Näiteks jätkame Rail Baltica ja eritasandiliste maanteede projekteerimist. Huvitav oli IKEA projekt, mille välisosa on meie tehtud. IKEA kaubamärk on eestlase silmis olulise tähtsuga ning meile oli põnev ja tähtis selles kaasa lüüa. Eriti keeruline see töö ei olnud, pigem pakkus Eesti oludes väljakutset oma mastaapsuse ja töötempoga.
Uutest suurematest töödest on teostamisel Haapsalu raudtee ning huvitav projekt on Sindi uus sild üle Pärnu jõe.
Mis tekitab insenerivaldkonnas hetkel probleeme?
Riigihangete puhul on ainus kriteerium kõige madalam pakkumine, mis ei ole inseneri jaoks õige lähenemine. Ei ole võimalik ette ennustada, kui palju aega kulub mõne asja väljamõtlemisele ning alati ei tea, mille kõigega peab projekteerimise käigus arvestama. Tegemist on natuke õnnemänguga, kord pakud vähem, kord rohkem. Sellistel alustel riigihanget korraldada ei ole minu arvates õige.
Insenerialal on tunda palgasurvet ja monopoolsed tarkvaratootjad kangutavad hindasid pigem ülespoole. Projekteerimises on ainult kaks konkureerivat tarkvaratootjat. Eestis kasutab enamus ettevõtteid Autodesk programme, kes dikteerib monopoolses seisundis hindasid.
Lisaks on suurte hangete võitmiseks vaja suurt rahvusvahelist meeskonda. Näiteks Rail Baltica hangetel ei oleks Reaalprojekt üksinda suutnud kvalifikatsiooninõudeid täita. Meil ei ole veel olnud sellist kogemust, et üksinda pakkumist võita.
Kuhu plaanite areneda?
Meie eesmärk on areneda Eestist välja, sest siinne turg on väga väike. Selleks oleme asutanud tütarettevõtted Rootsis, Lätis ja Leedus.
Rootsi turul on mastaabid palju suuremad, kuid ollakse meiega sarnases olukorras – insenere on puudu ja tööd on rohkem kui teha jõuab. Samas on rootslastel on väga tugev rahvuse tunnetus ja eestlasena ei ole lihtne sinna turule sisse trügia. Kuigi meie inseneride tase on kõrge. Nii olemegi Rootsis teinud tütarettevõtte, sest suhelda tahetakse eelõige kohaliku juhiga. Eesti turg on oma avatuses enamustest välisriikidest eespool.
Tulemas koolitus: Geosünteetide kasutamine infrastruktuuri, keskkonna- ja vesiehituses
Olete lahkesti oodatud 21. ja 22. aprillil osalema veebikoolitusel Geosünteetide kasutamine infrastruktuuri, keskkonna- ja vesiehituses!
Koolitus toimub Reaalprojekt OÜ eestvedamisel ja koostöös koolituste korraldamise firmaga Addenda OÜ. Lektorid on volitatud teedeinsener Sven Sillamäe ning Saksamaa insenerid geosünteetide tootmise ettevõttest Huesker Synthetic GmbH. Koolitus toimub valdavalt inglise keeles.
Koolitus annab 15,3 TP-d Ehitusinseneride Liidult.
Koolituse kahe päeva soodusmaksumus on 395 € +km (474 €), osalemistasu ühel õppepäeval 225 € +km (270 €). Soodushind on kehtiv registreerumisel kuni 14. aprillini!
Kõigile registreerujatele anname kaasa koolituse salvestise 30 päevase personaalse järelvaatamisõiguse.
pinnaerosiooni tekke põhimõtteid ja oskab valida sobivat geosünteetmaterjali pinnaerosiooni vältimiseks;
kangast valmistatud betoonvooderdise projekteerimise ja paigaldamise põhimõtteid;
rannikuehituses kasutatavate liivaga täidetavate geotekstiilist elementide kasutamise võimalusi ja paigaldamise tehnoloogiat.
TOIMUMISKOHT Koolitus toimub 21. ja 22. aprilli 2021 kell 9.00–17.15 Addenda OÜ veebiseminari keskkonnas. Saadame kõigile veebiseminari keskkonna kaudu osalejatele lingi, mille kaudu pääsete koolitusele 20 minutit enne algust. Koolitust saate jälgida tööl, kodus või mujal Teile sobivas kohas. Kanname üle koolitaja video- ja slaidipilti ning sarnaselt tavapärasele klassikoolitusele saate Teie esitada koolitajatele küsimusi. Elektroonilised õppematerjalid saadame enne koolituse algust!
MAKSUMUS Registreerides kuni 14. aprillini 2021 kehtib kahe õppepäeva soodushind 395 € + km (474,00 €), hiljem tavahind 455 € + km (546,00 €). Kõigele, kes soovivad osaleda vaid koolituse ühel õppepäeval, on koolituse maksumus 225 € + km (270 €). Palume kasutada registreerumisel sooduskoodi 1PÄEV ning märkida registreerumisvormi lisainfo lahtrisse, kummal õppepäeval osaleda soovite.
