Transpordiameti tellimusel lõppesid 2023. aasta juulikuus 2022. aasta suvel alustatud Riigitee nr 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,1 ja riigitee nr 11607 Saha-Loo tee km 0,4-1,82 rekonstrueerimistööd.

Rekonstrueerimistööde eel- ja põhiprojekti koostas Reaalprojekt OÜ.

Vastavalt tellija lähteülesandele oli rekonstrueerimistööde eesmärgiks Viimsi vallas Laiakülas asuvate olemasolevate Vana-Narva mnt ca 1,1 km pikkuse lõigu ning Maardu linnas asuva Saha-Loo tee ca 1,4 km pikkuse teelõigu rekonstrueerimine. Olemasolevad teed on asfaltkattega, kuid nende katted olid amortiseerunud. Samuti puudus piirkonnas valdavalt kergliiklusteede võrgustik.

Rekonstrueerimistööde teostamiseks koostatud põhiprojektis tuli ette näha teede laiendamine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti ja laiendamist (sh täiendavad bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, kergliiklusteed, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Põhiprojektis kavandati suurema liiklussagedusega ristmikud osaliselt kanaliseeritavatena (eraldi vasakpöörde rajad). Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee ristumiskohta projekteeriti üherajaline ringristmik. Põhiprojektis oli lisaks eelprojekti töömahule vajalik projekteerida Saha-Loo teel olemasoleva teekatte kokku viimine Iru ringristmikuga (tasandusfrees, ülekate ja kaasnevad tööd).

Tööde mahus projekteeriti ka puuduolev tänavavalgustus, ringristmiku piirkonnas sademeveekanalisatsioon ning teostati olemasoleva gaasitrassi ümbertõstmine.

Põhiprojekti alusel teostatud tööd on järgmised:

• Projekteeritud sõiduteed 2,12 km.
• Projekteeritud jalgteed 2,48 km.
• Projekteeritud elektri ja sidetrass 5,84 km.
• Tänavavalgustuse valgustite vahetus 109 tk.
• Tänavavalgustuse mastide vahetus 109 tk.
• Projekteeritud sademevee trassid 0,063 km.

Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia

Teostamise aeg: 12.2021 kuni 12.2022

Asukoht: Tallinna linna ja Rae valla piiril

OÜ Rail Baltic Estonia ja ühispakkujate OÜ Reaalprojekt ning AS NORD PROJEKT vahel 08.12.2020 sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu alusel on 2022. aasta lõpuga valminud Tallinna linna ja Rae valla piirile ehitatava Rail Baltica Ülemiste veeremidepoo BIM põhiprojekt.

“Tallinna linna ja Rae valla piirile kerkiv reisirongide veeremidepoo saab olema Rail Baltica trassil Baltikumi suurim. Tulevikus saab Rail Baltical sõitma hakkava veeremi hoolduse ja korrashoiuga depoos tööd 150 – 200 inimest ehk võib öelda, et depoo pole mitte ainult praktiline vajadus, vaid saab toimima ka raudteesektori uue kompetentsikeskusena,” lausus Rail Baltic Estonia tehniline juht Raido Kivikangur.

Ülemiste veeremidepoos hakkab toimuma esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on Rail Baltica Ülemiste ühisterminal. Depoo peab omama valmisolekut pakkuda hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Baltica 1435mm rööpmelaiusel liikuvale rongipargile. Ülemiste veeremidepoo peab võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist.

Projektiga on lahendatud järgmised projektiosad:
• uus 1435 mm Rail Baltica raudtee
• raudtee hooldusteed
• veeremidepoo hoone
• rajatised, sh platvormid, tugimüürid, aiad
• seotud tehnovõrgud – elekter, side, valgustus, vesi, kanalisatsioon, sademevesi, küte.

Reisiveeremi hoolduseks ja remondiks mõeldud depoosse mahub samal ajahetkel seitse rongikoosseisu, Rail Balticu opereerimisplaani järgi hakkab taristul liikuma 26 kiirrongi ja 16 regionaalrongi.

Koostatud projekt on osaks Rail Baltic Estonia poolt 2023. aasta alguses välja kuulutatud raudtee põhitrassi II lõigu ehitushankest, mille koosseisu jääb ka osaline Ülemiste veeremidepoo muldkeha ehitus. Ehitustööde teostamisega planeerib Rail Baltic Estonia alustada juba käesoleva aasta sügisel. Projekt on jätkuks varem koostatud Ülemiste terminali juurest algavale trassiosale. 

Lõppesid riigitee nr 6 Valga-Uulu maantee Abja-Paluoja läbiva linnalõigu projekteerimistööd 

Projekteerimisel on 2,3 km pikkuse Abja-Paluoja linna läbiva tee puhul lähtutud liiklusohutuse tõstmise vajadusest. Sõidutee laiust on vähendatud 7 meetrini. Selle tulemusel on tänava mõlemale küljele projekteeritud 2,5-3m laiused jalg- ja jalgrattateed. Suuremate teede ristmikud on lahendatud ringristmikena ning linna keskel oleva Viljandi tee ringristmiku läbimõõtu on vähendatud. Abja Gümnaasiumi juurde viiva Abja tee ristumine on viidud Valga-Uulu maanteelt Viljandi teele, kus on liikluskoormus väiksem ning ristmik seeläbi ohutum. 

Abja-Paluoja kesklinna linnaruumi kvaliteedi parendamiseks on kesklinna jalgteed projekteeritud kivisillutiskattega. Linna servas on jalgteede katteks asfalt. Jalgteede äärde on projekteeritud uute pinkide ja prügikastidega puhkekohad.  

Lisaks on tänavale projekteeritud kaasaegne LED tänavavalgustus ning jalakäijate ülekäiguradade erivalgustus. Lahendatud on sademevee juhtimine ning eraldi projektiga tänava alla jäävad vee- ja kanalisatsioonitrassid. 

Tellija: Transpordiamet 

Teostamise aeg: november 2020 – september 2022 

Asukoht: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 

Edelaraudtee AS tellimusel alustatakse septembrikuu alguses Reaalprojekt OÜ poolt koostatud insenertehnilise projekti alusel Järva maakonnas asuva Taikse raudteepeatuse ooteplatvormi ümberehitustöödega. 

Projekt koostati ehitise info modelleerimise (BIM) põhimõtete alusel, mis võimaldab ühildada ja analüüsida erinevaid projektiosa juurde kuuluvaid mudeleid juba varajastes projekteerimise etappides ning annab projekteeritavate rajatiste omanikele võimaluse jälgida rajatise eluiga kogu elukaare jooksul. 

Edelaraudtee AS rajas Taikse raudtee ooteplatvormi 2006. aastal esimese eurokõrgusel ooteplatvormina. Sel ajal puudusid nõuded ooteplatvormi paviljonile, trepile, pandusele, käsipuudele jms., seega jäid need täna kehtivate nõuete kohaselt välja ehitamata. Peamine põhjus platvormi ümber ehitamiseks on viia ooteplatvormi rajatised täna kehtivate nõuetega vastavusse. 

Projekteerimistöö hõlmas lisaks uue ooteplatvormi projekteerimisele ka katusega jalgrataste parklat, asfaltbetoonkattega parklat 5 autole (sealhulgas 1 invaparkimiskoht), raudteeülekäiku ning vajalikke juurdepääsuteid. Olemasolev ooteplatvorm on puidust, mõõtudega 3×30 m, mille asemel rajatakse rekonstrueerimistööde käigus 35 m pikkuse raudbetoonplaatidest platvormina. Projekti koostamisel on arvestatud perspektiivse võimalusega pikendada platvormi 150 meetrini. 

Ooteplatvormile projekteeriti toimimiseks vajalike teenindavate lisadena ootekoda, piirded, valgustid, prügikastid ja istepingid. Ooteplatvormi kõrvale projekteeritud jalgrataste parkla on valitud võimalusega elektrijalgrataste laadimiseks. 

Uus rajatav raudteeülekäik ühendab ooteplatvormi ja Kruusaaugu teed. Ülekäigukohani viiva jalgtee serva on ohutuse eesmärgil projekteeritud jalakäijapiire. Enne raudteeülekäiku on ohutuse tagamiseks projekteeritud metallist tõkised. 0,5m enne esimest metallist tõkist on ette nähtud ülekäigukattesse paigaldada taktiilsed betoonkivid. 

Eesmärgiks on taastada Haapsalu-Tallinn raudteeliin projektkiirusele 160 km/h ja kaubarongidele 80 km/h. Selleks on Reaalprojekt OÜ ja EstConsult Rail OÜ koostöös valminud Risti – Ellamaa ja Ellamaa – Turba lõikude projekteerimistööd. Uue raudtee rajamine toimub valdavas osas olemasolevale Ellamaa-Turba raudtee mulde asukohale. Raudteetrass on kavandatud nii reisijatevedu kui kaubavedu võimaldava raudteena.

Projekti raames on kavandatud raudtee ooteplatvormid koos valgustatud parklatega Ristile ja Ellamaale. Lisaks Ellamaa raudteeviadukt üle maantee nr 9 ja 6 terasest truupi.

Ellamaa – Turba raudtee lõigu pikkus on 9,6 km, sealhulgas 5 ülekäigukohta ( Vana-Jaamahoone, Risti-Kuijõe, Risti raudteepeatus, Ellamaa raudteepeatus ja Sealõpe).

Risti – Ellamaa raudtee lõigu pikkus on 5,1 km, sealhulgas 3 reguleeritud ülesõidukohta ( Risti, Lepaste ja Turba).
Lisaks on valgustatud jalakäijate ülekäik ( Turba ülekäik).

Projekteeritud tööde alusel on välja kuulutatud “Risti-Turba raudtee ehitustööd” hange.

Valminud on kogu raudtee pikkuses video, mis on näha siin:

Endla tänaval paikneva Kristiine raudteeviadukti külgedele kavandatavate kergliiklustunnelite projektlahendusega on loodud jalakäijatele ja kergliiklejatele ohutu läbipääs Tallinna kesklinna piiril kulgevast raudteetammist maapinna tasandile rajatavate tunnelite kaudu. Tunnelid paiknevad olemasolevate kergliiklusteede ning ülekäiguradade sihis ning tagavad seeläbi ühenduse olemasoleva Tallinna kergliiklusteede võrgustikuga. Tunnelid on projekteeritud olemasoleva raudteeviadukti konstruktsioonide kõrvale. 

Projekteerimisel on arvestatud, et tunnelid oleksid võimalikult avarad. Tunnelid on 6 meetri laiused ning neid läbivate kergliiklusteede laius on 5 meetrit. Tunnelist väljudes on teede katted viidud kokku olemasolevate 3 meetri laiuste kergliiklusteedega. Endla tänavast põhja poole jääva tunneli pikkus on 22,8 meetrit. Tänavast lõuna poole jääv tunnel on 24 meetri pikkune, kuna paikneb raudteetammi suhtes nurga all. 

Tunnelitesse paigaldatakse modernne kujundusvalgustus, mis muudab tunneli samaaegselt ohutuks ja ka elavaks, pakkudes ruumilisust, mängulisust ja efektsust. Valgustus on lahendatud klaasseina taha paigaldatavate hooldevabade pixel juhitavate LED fullcolor valgustitega. 

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 

Teostamise aeg: juuli 2020 – detsember 2021 

Asukoht: Tallinna linn, Endla tänava raudteeviadukt. 

Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Topi-Saue ühendustee projekti alusel teostatud ehitustööd on valminud november 2021 a.

Projekti eesmärgiks oli Topi-Saue ühendustee kavandamine lõigus Kuuseheki tänav kuni Gate Tallinn arendus. Projekti raames kavandati 1,9 km sõiduteed; 1,9 km jalgratta- ja jalgteed; Vääna jõe raudbetoonsild ning Kuuseheki tänava ringristmik.

Rajatud uus ühendustee on otseühendus Saue linna ja Topi ristmiku vahel, mis ühtlasi vähendab liikluskoormust Tallinna ringtee ning Tõkke ja Vana-Keila maantee liiklussõlmedes.

Ehitustööd teostas AS YIT Eesti.

Lähemalt saad lugeda siit:

https://www.postimees.ee/7392890/saue-linna-ja-laagri-alevikku-uhendav-tee-on-valmis-avamiseks

Reaalprojekt OÜ koostas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel 2020. aastal insenertehnilise projekti Tallinna linnas asuva J.Poska tänava ca 750 m tänavalõigu rekonstrueerimistööde teostamiseks. Tööde mahtu kuulus ka tehnovõrkude ühendamisega seonduvalt 80-meetrine Vesivärava tänava lõik Gonsiori tn ja J.Poska tn vahel ning sademevee kollektori rajamine Narva maantee ja Reidi tee vahelisel lõigul. 

J.Poska tänav asub Tallinna miljööväärtuslikus piirkonnas, mille tõttu oli tänavaruumi lahenduse kavandamisel oluline arvestada nii kõigi liiklejate vajaduste, piirkonna elanike ootuste kui ka ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisega. Ühe huvitavama näitena ajalooväärtuste säilitamisest võiks esile tuua tänaval paikneva 1928-1929 aastatest pärineva tänavavalgustuse kandeposti, mida rekonstrueeritud tänaval enam otseselt vaja ei olnud, kuid mis rekonstrueerimistööde käigus siiski olulise linnaruumi elemendina väärikalt eksponeeritud sai. Tänavale istutati läänepärnad, hobukastanid ja pooppuud, mis pakuvad jalutajaile silmailu ja hoiavad ka linnaõhu puhtamana.  

Piirkonnale sobivalt kavandati sillutiskiviga kaetud jalgteed mõlemale poole tänavat, teede ääres on kuus pingi ja prügikastiga varustatud puhkekohta. Filtri tee ja Kadrioru rattateede ühendamiseks rajati kahesuunaline jalgrattatee paarisnumbritega hoonete poolsele teeküljele ning see eraldati sõiduteest äärekiviga.  

Liikluskorraldus Poska tänaval jäi varasemaga võrreldes enamasti samaks – autoliiklus on jätkuvalt ühesuunaline ja suurim lubatud piirkiirus endiselt 30 km/h. Parkimiskorraldust muudeti korrapärasemaks ja arusaadavamaks. Liikluse rahustamiseks rajati ristumised Vesivärava, F. J. Wiedemanni ja L. Koidula tänavaga tõstetud ristmikena ning sõiduteele ehitati välja kaks täiendavat teekünnist. 

Koostatud projekti alusel rekonstrueeriti ka kõik tehnovõrgud ja tänavavalgustus ning rajati uus sadeveekollektor, millega loodi eeldus ka teiste piirkonna tänavate järk-järguliseks rekonstrueerimiseks. 

J. Poska tänava rekonstrueerimistööd on lõppenud ning tänav on liiklemiseks avatud. Remondi tulemusena sai tänav täiesti uue ilme ja liiklustingimused paranesid märgatavalt. 

J. Poska tänava rekonstrueerimistöid teostas OÜ RTS Infraehitus.