Koos maailma rahvaarvu suurenemisega kasvab vajadus toidu järele. Maa on piiratud ressurss, mis on ehitamise tõttu tugeva surve all. Seetõttu tuleb põllumaa kaitseks kasutada asjakohaseid kastemeetmeid, et vältida mullastiku kui taastumatu loodusressursi hävimist.

Maaparandus väldib soostumist

Eesti paikneb parasvöötmes, kus sademete hulk ületab oluliselt auruvust. Sellepärast põhjustab meie küllalt hõre looduslik hüdroloogiline võrgustik Eestis ulatuslikku soostumist. Umbes poole Eesti maismaast moodustab mets, kolmandik on põllumajandusmaa ja viiendik on kaetud soode ja rabadega. Seetõttu on tarvis pöörata järjest rohkem tähelepanu maaparandusele. Teadliku ja otstarbeka maakasutamise tulemusel on meil võimalik luua häid tingimusi erinevate taimekultuuride kasvatamiseks.

Lähtume kogemusest ja seadustest

Toimiva maaparandussüsteemi aluseks on täpsed teadmised maakasutuse otstarbest, pinnase geoloogilisest olemusest, ümbritsevatel aladel vee liikumisest. Oma töös lähtume eelnimetatud tingimustest, maaparandussüsteemide aluseks olevast maaparandusseadusest ja planeerimisseadusest. Projektide koostamisel kasutame kaasaegset tarkvara ja programme, mis võimaldavad meil luua lahendusi ka 3D-s. Tänu sellele on meil võimalik siduda omavahel lahendusi taristu teiste eriosadega (näiteks tehnorajatised, teedeehitus jne).

Peamiselt koostame projekte järgmisteks töödeks:

• maaparandussüsteemide rekonstrueerimine
• kuivenduskraavide rajamine ja rekonstrueerimine
• drenaažisüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine (põllumajandus/ehituslik drenaaž).